Ajaloo ilu ja moodsa linna võlu
Tallinna haldusliku linnaosa Kesklinna nimi on üsna lakooniline ja jätab väljendamata, milliseid põnevaid ajaloolisi piirkondi ja arhitektuurilisi pärleid see linnaosa tegelikult sisaldab.
Kuuluvad ju Kesklinna linnaosa koosseisu sellised legendaarsed asumid nagu näiteks Kadriorg, Vanalinn, Uus Maailm ja Kassisaba, aga veel ka Juhkentali, Keldrimäe, Kitseküla, Kompassi, Luite, Maakri, Mõigu, Raua, Sadama, Sibulaküla, Südalinn, Tatari, Torupilli, Tõnismäe, Veerenni ja Ülemistejärve – kokku paarkümmend asumit.
Omapärane on, et Kesklinna haldusalasse kuulub ka Aegna saar.
Kesklinna innaosa pindala on 30,6 km2, millest 9,75 ruutkilomeetrit moodustab Ülemiste järv ja 2,9 ruutkilomeetrit Aegna saar.
Seisuga 1. märts 2019 oli linnaosas registreeritud 61 121 alalist elanikku.
Tallinna kesklinna teadlik kujundamine algas Vene tsaariajal 19. sajandil. Praegune Tallinna keskosa hakkas välja kujunema 20. sajandi alguses.
Kesklinna südame moodustab 11.-15. sajandini välja kujunenud vanalinn, kus on tänaseni säilinud keskaegne tänavavõrk, krundipiirid ja suur osa ehitistest.
Kunagise hansalinna võimsusest annavad tänaseni tunnistust 1404. aastal (ümber)ehitatud Raekoda koos Raekoja platsiga, Niguliste, Oleviste (159 meetriga toonase Euroopa ja ehk ka maailma kõrgeim ehitis), Pühavaimu ja Vene kirikud ning Toomkirik, dominiiklaste ja naistsistertslaste kloostrid ning kireva ajalooga ordulinnus ehk Toompea loss.
Üle poole on alles ka keskaegsest torniderikkast linnamüürist koos hiljem rajatud muldkindlustustega.
Vanalinna vahetus läheduses ja sadama piirkonnas asuvad Eesti elavaimad äri- ja kaubanduspiirkonnad, sh Liivalaia tänava, Tartu maantee ja Maakri tänava kanti kerkinud kõrghooned.
Kesklinnas paikneb ka suur osa Eesti ühiskondlikke ja kultuuriasutusi, olulisematest võib mainida Riigikogu hoonet (Toompea loss) ja valitsuse residentsi (Stenbocki maja) Toompeal, 1923. aastal valminud ja pärast Teist maailmasõda taastatud Estonia teatri maja, rahvusraamatukogu Tõnismäel, Kalevi staadionit ja spordihalli; samuti arvukaid muuseume, teatreid, valitsusasutusi jne.
Lisaks muinsuskaitse all olevale vanalinnale on Kesklinnas viis miljööväärtuslikku piirkonda. Neist tuntum on Kadriorg sealse 18. sajandil ehitatud barokkstiilis Kadrioru lossi ja pargiga ning selle ümber tekkinud asumiga, mida on mõjutanud vene arhitektuur, jõukad suvitajad ja eelmise sajandi funktsionalism.
Lisaks Kadriorule on tervikliku piirkonnana kaitse alla võetud Süda-Tatari kvartal ja Kassisaba asum, erinevad näited Tallinnas levinud puitasumitest. Samuti on miljööväärtuslikuks tunnistatud vanalinna ja sadama vahele jääv Rotermanni kvartal, mida iseloomustavad juugendist mõjutatud mastaapsed kiviehitised ning Herne-Veerenni-Õilme-Magasini tänavate vahele jääv ala, mis paistab silma roheluse ja aedlinliku atmosfääri poolest.
Hoolimata sellest, et Kesklinn on oluline liiklussõlm ja väga tiheda asustusega piirkond, on linnaosa rikkaliku haljastusega. Kesklinnas leidub kokku 42 erinevat haljasala, millest tuntumad on Kadrioru park, Toompark (Snelli tiigi ümbrus), Hirvepark, Tammsaare park, Musumägi. Oluliseks miljöökujundajaks on kesklinnas meri, linnaosa territooriumile jääb mitmeid kilomeetrid rannajoont (Linnahallist Maarjamäe memoriaalini). Kesklinnas asub ka Tallinna sadam.
Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ja all-linnast, moodustab oma tornistiku ja linnamüüriga ühe Euroopa kõige paremini säilinud keskaegse sadamalinna, mille kaitsesüsteemid kuulusid oma aja tugevaimate hulka.
Kesklinnas on mitmekülgsed sportimis-ja liikumisvõimalused. Siin asub Eesti uusim rahvusvahelistele nõuetele vastav jalgpallistaadion A. Le Coq Arena, kus toimuvad jalgpallitreeningud ning eestisisesed ja rahvusvahelised jalgpallivõistlused. Kesklinna piirkonnas tegeletakse kergejõustikuga Kadrioru, Kalevi ja Snelli staadionitel. Kesklinna territooriumil asuvatest sisehallidest on suurimad Kalevi ja Tallinna Spordihall. Kadriorus asub ka suur Tennisekeskus.
Ujumisvõimalused on Kalev Spas, spordiklubis Reval-Sport, Inglise Kolledži ja 21. Keskkooli ujulates ning Kesklinna Spordikeskuse ujulas.
Kesklinnas on mitmeid parke, kuhu minna jalutama, jooksma, võimlema või mängima lihtsamaid spordimänge. Suuremad neist on Kadrioru park, Snelli park, Hirve park, Politsei park ja Lembitu park. Pargid sobivad nii lendava taldriku lennutamiseks kui ka Tai Chi või žongleerimise harjutamiseks.
Ekstreemspordihuvilistele on Politseiparki ja Skone bastionile rajatud rambid ning Skoone bastionil asub Baltikumi esimene parkuuriväljak, kus erinevatel atribuutidel saab harjutada oma tasakaalu ja osavust Tornide väljakul, Politsei- ja Tiigiveski pargis on huvilistel võimalik ennast igapäevaselt treenida jõulinnakus.
Talvel on uisutajatele Vanalinnas avatud Harju tänava uisuplats.
Kesklinna terviserada asub Järvel.
Oma keskse asukoha tõttu ühendab Kesklinn omavahel mitmeid teisi linnaosasid: loodes piirneb Kesklinn Põhja-Tallinnaga, läänes Kristiinega ning edelas Nõmmega. Lõunas on Kesklinna piiriks Tallinna piir Rae vallaga, linnaosast idasse jääb Lasnamäe. Kirdes ulatub Kesklinn mööda merekallast kuni Maarjamäe memoriaalini, millest teisele poole jääb Pirita linnaosa. Kesklinna põhjapiiriks on Soome lahe rannajoon.
Allikas: Tallinna linnavalitsus, Kesklinna linnaosavalitsus, Vikipeedia, Maa-amet, Statistikaamet, City24.ee.
31 - 177 m² | B energiaklass | Näita teed
68.2 - 79.6 m² | A energiaklass | Näita teed
32.5 - 95.5 m² | B energiaklass | Näita teed
40.2 - 105.9 m² | A energiaklass | Näita teed
Aitäh! Sinu andmed on edastatud! Sobiva pakkumise korral võtavad arendajad Sinuga otse ühendust!
