Lasnamäe

Linnaosa koosneb koguni 17 asumist – Katleri, Kurepõllu, Kuristiku, Laagna, Loopealse, Mustakivi, Pae, Paevälja, Priisle, Seli, Sikupilli, Sõjamäe, Tondiraba, Uuslinn, Väo ja Ülemiste.

Vanima asumi, Sikupilli, esimesed elamud ja hooned rajati 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. II maailmasõja ajal (1941 ja 1944) hävisid paljud Sikupilli asumi elamud. Aastal 1947 alustati Peterburi tee – Kivimurru – Tuulemäe – Majaka tänavate vahelise kvartali hoonestamist stalinistliku linnaplaneerimise printsiibi järgi – käesoleval ajal nimetatud miljööväärtuslikuks piirkonnaks. 

Paekivi ja Katusepapi tänava vahelisel alal on säilinud vanemad puitmajad, mis on võetud muinsuskaitse alla ja piirkond on nimetatud miljööväärtuslikuks alaks. Aastatel 1960–1980 on Sikupilli asumisse ehitatud uusi kortermaju Pae, Majaka, Pallasti ja Lasnamäe tänava äärde.

1970ndatel aastatel algas Lasnamäel mikrorajoonide aeg. Paneel-elamuehitust alustati katseliselt küll 1960-ndatel, aga plaanipäraselt alates 70-ndate lõpust. Kõiki plaanitud elamurajoone valmis ei ehitatud, mistõttu on endiselt palju tühja reservmaad. Kortermaju jõuti ehitada Lasnamäele kokku 650.

Pae asum – I mikrorajoon. Üksikuid asutustele ja ettevõtetele kuuluvaid elamuid on ehitatud umbes 1970. aastast. 1978. aastast alustati majaehituskombinaadi toodanguga elamute ehitamist vastavalt I mikrorajooni planeeringule.

Laagna asum. II ja III mikrorajoon – ehitatud aastatel 1979–1982.

Tondiraba asum. Nõukogude ajal oli sellele alale kavandatud kogu Lasnamäe elurajooni keskus, kus leiduks nii töökohti, kaubandusettevõtteid kui ka kõrgemaid õppeasutusi. Kuid ala pinnas on turbaraba, kuhu oli raske ehitada, mistõttu elamuid sellele alale ei ehitatud. Esimene hoone, mis sinna ehitati, oli 1994. aastal valminud Mereakadeemia õppekompleks. Esimesed kaubanduspinnad valmisid 2003. aastal (Lasnamäe Centrum).

Mustakivi asum. IV mikrorajoon – ehitatud aastatel 1982–1984.

Seli asum. V mikrorajoon (ehitatud aastatel 1983–1985) ja Va mikrorajoon (1988–1989).

Priisle asum. VI mikrorajoon – ehitatud aastatel 1986–1987.

Kuristiku asum. VII mikrorajoon – ehitatud aastatel 1987–1988.

Katleri asum. VIII mikrorajoon – ehitatud aastatel 1989–1991.

Loopealse asum. IX mikrorajoon – ehitamist alustati 2007 (Meeliku majad). Asumi hoonestus on lõpetamata.

Paevälja asum. X mikrorajoon – rajamist alustati 2006. aastal. Uued elamud ehitati Vana-Kuuli tänavale. Asumi hoonestus jäi lõpetamata. Algatatud on detailplaneering haigla rajamiseks.

Kurepõllu asum. XI mikrorajoon oli kavandatud omal ajal üleliidulise tehase Dvigatel töötajatele korterelamute ehitamiseks. Lõunapoolse osa ehitamist alustati 1984. aastal. Hooneid ehitas sõjaväe ehituspataljon kivikonstruktsioonis (punane tellis).

Uuslinna asum. Muinsuskaitsealune staabihoone ehitatud 19. sajandil. Ülejäänud hooned ehitati aastatel 1949–1957.

Ülemiste asum. Dvigateli vagunitehas rajati 1898. aastal. Peterburi tee äärsed kortermajad on ehitatud aastatel 1960–1967.

Sõjamäe asum. Tootmis- ja ettevõtlusala alates 1949. aastast.

Väo asum. 1960. aastast hakati Väo karjääris paekivi kaevandama.

Kinnisvaraturg on Lasnamäel aktiivne nii uusarenduste kui järelturu korterite osas. Viimastel aastatel on linnaossa väljastatud ehitusload vähemalt paari tuhande korteri ehitamiseks ja paljud neist on juba leidnud omanikud või äsja valminud ja müügis. Suuremad arendatavad piirkonnad asuvad Kurepõllu ja Paevälja asumis.

Kui heita pilk veel kõigile kaubanduskeskustele ja meelelahutusobjektidele, mis on Lasnamäele kerkinud, siis tuleb tunnistada, et linnaosa arengu peatumist või peatamist, nagu laulusõnad nõuavad, ei ole ette näha.

Nõudlus Lasnamäe korterite järele on stabiilne, pakkumisi on nii uusarenduste kui järelturu korterite osas palju. Aktiivsematel kuudel sõlmitakse selles linnaosas ligi kaks ja poolsada korterite ostu-müügi tehingut.

Allikas: Tallinna linnavalitsus, Lasnamäe linnaosavalitsus, Vikipeedia, Maa-amet, City24.ee.

Sulge