Tallinna lähiümbrus

Käesoleva aasta alguse seisuga oli Harju maakonnas arvestuslikult 589 610 elanikku.

Harjumaal on 7 linna, 2 alevit, 34 alevikku ja 397 küla.

Alljärgnevalt valik mõningaid fakte Harjumaale iseloomulikest valdadest ja asulatest.

Harku vald

Harku vald on Tallinnast läänes asuv omavalitsus, mille põhjapiiriks on 22 km pikkuselt Soome laht. Idast piirneb vald Harku järve ja Tallinna linnaga, lõunast Saue vallaga ning edelast ning läänest Keila linna ja Lääne-Harju vallaga. Vallakeskuseks on Tabasalu alevik üle 3600 elanikuga, kuhu on koondunud ka suurem osa valla teenindusest ja ettevõtlusest. Tabasalu keskusest on Tallinna piirini 3,5 km ja kesklinna 13 km. 

Kaunis loodus, pealinna lähedus ning üha arenev elukeskkond on teinud vallast soositud elu- ja puhkepaiga, kus kevadest sügiseni on elanike arv tänu suvitajatele pea neljakordne.

Loodus pakub kauneid vaateid esmajoones mere ääres, kus 22 km pikkusest merepiirist on suurem osa kuni 30 m kõrgune pankrannik. Pankranniku vapustavamad vaated avanevad Tabasalu looduspargis ja Türisalu panga vaateplatvormilt. Kauneim liivarand asub Vääna-Jõesuus, rannamõnusid saab nautida ka Suurupi, Tilgu või Tabasalu randades.

Valda läbib kaks jõge – suurem neist on osaliselt valla läänepiiriks olev Keila jõgi (kogupikkus 122 km) ning Vääna jõgi (kogupikkus 65,6 km). Vallas on ka üks järv – Tõlinõmme järv (5,9 ha) ning mitmed sood ja rabad – Tabasalu, Ilmandu, Vääna, Tõlinõmme, Muraste, Karjaküla, Harku.

Arhitektuurilistest mälestistest on kaunimad Rannamõisa kirik, Harku, Vääna, Muraste ja Kumna mõisahooned koos mõisaparkidega, Suurupi tuletornid ja Peeter Suure merekindluse rajatised.

Keila

Keila on 10 087 (seisuga 1. jaanuar 2019) elanikuga väikelinn Põhja-Eestis, mis asub pealinnast Tallinnast 25 km läänepool. Linna pindala on 11,25 ruutkilomeetrit, millest pool on tihedalt asustatud. Teine pool on kaetud metsade, looduslike heinamaade ja soodega.

Keila idapiir kulgeb mööda Keila jõge, mis suubub Soome lahte Keila-Joa piirkonnas. Keilat läbivad Paldiskisse ja Lääne-Eestisse (Haapsallu) viivad maanteed ja raudtee, linn on Lääne-Harjumaa keskus.

Hästi arenenud ettevõtlus pakub hulgaliselt töökohti mitte ainult Keila, vaid ka ümbruskonna valdade ja Tallinna elanikele. Kõik suuremad tööstuspiirkonnad paiknevad linna äärealadel.

 Miljöö ja elustiilid jagab Keilas kaheks raudteejoon. Lõuna pool "üle raudtee" asuvad aedadega eramajad, põhja poole on aga kerkinud korruselamud.

Pargid, haljasalad ja linna lääneossa jäävad kenad männimetsad teevad Keilast rohelise inimsõbraliku linna.

Kiili vald

Kiili vald asutati 1993. aastal, kui endise kolhoosi Rahva Võit ja nn Luige Baasi ala eraldus Saku vallast. Vald piirneb põhjas Tallinna linna, lõunas Kose, läänes Saku ning idas Rae vallaga. Ajalooliselt kuulub 100,4 km² suurune piirkond Jüri kihelkonda.

Kiili vald on üks maakonna väiksemaid territooriumi poolest, kuid mitte rahvaarvult ega olulisuselt. Lisaks Kiili alevile on vallas Luige ja Kangru alevikud ning 13 küla ja vallaelanike arv on viimasel viieteistkümnel aastal rohkem kui kahekordistunud. 2021. aasta 1. jaanuari seisuga on vallas registreeritud 5936 elanikku. Kiili valla peamine tulevikugarantii on noored ja nooremas keskeas teotahtelised ning haritud inimesed, kes on otsustanud siia oma kodu rajada ja tuleviku selle paigaga siduda ning loomulikult väga soodne geograafiline asukoht.

Asukoht Tallinna vahetus läheduses on omanud suurt tähendust minevikus ning linn määrab ka täna olulise tõmbekeskusena igapäevase elu ja tegevuse põhijooned. Vallakeskusest Tallinna on ainult 21 km, mis lubab väga suurel osal elanikest käia tööl pealinnas ning ühtlasi saada osa suurlinna haridus- ja kultuurivõimalustest. Valla enda territooriumil on üks kool ja üks lastead. Aastal 2006 sai Kiili Gümnaasium uue maja ning 2020 aasta sügisel avati juurdeehitus algklasside hoone näol, samuti sai olulisel määral laiendust spordihoone ja toitlustuse pool. Kuna vallarahvas hindab kohalikku kooli kõrgelt, siis õpilaste arv kasvab pidevalt. Aastal 2011 alustasid õpilased esimest korda kooliteed neljas paralleelklassis ja nii on see olnud tänase päevani. Kiili Lasteaias on kokku 16 rühma, mis paiknevad kokku neljas majas. Pooled rühmadest tegutsevad 2007 aastal valminud Kiili alevis asuvas hoones, 2017 aastal valmis uus nelja rühmaga lasteaiamaja Kangru alevikus. Kiilis tegutseb ka Kunstide Kool, milles leidub arvukalt erialasid nii muusika kui kunsti poole pealt. 2022. aastal tegutsemise 60 aastapäeva tähistav Rahvamaja pakub mitmeid isetegevusringe, alustades rahvatantsust ja koorilaulust ning lõpetades nt kellade ansambliga. Kaugel väljaspool valla piire on tunnustust kogunud Kiili vanamuusikaansambel.

Peetri

Peetri on alevik Harju maakonna Rae vallas. Piirneb Tallinna linnaga.

Peetri tuumik paikneb Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteest läänes, kuid aleviku koosseisu kuulub ka maanteest itta jääv Rae valla koosseisu kuuluv Mõigu piirkond. Aleviku pindala on 4,60 km², rahvastiku tihedus 1133 in/km².

Peetri oli kaua aega elanike arvult Eesti suurim küla. 2000. aastatel ehitusbuumi ajal küla rahvaarv mitmekordistus ja 2012. aastal sai asula aleviku staatuse.

01.06.2018 seisuga ületas Peetri rahvaarv rahvastikuregistri andmetel esimest korda viie tuhande elaniku piiri, täpsemalt elas Peetris 5034 inimest. Eestlaste osakaal Peetris oli 2011. aasta rahvaloenduse järgi 82,8%; mitte-eestlased moodustavad 17,2%.

Saku

Saku on alevik Harju maakonnas, Saku valla keskus. Saku oli 4740 elanikuga Eesti suurim alevik. Praegu on Sakust suurema elanike arvuga Haabneeme ja Peetri alevikud.

Sakut on nimetatud Eesti õllepealinnaks, 2005. aastast kannab Saku õllekultuuri pealinna tiitlit.

Saku vald asub Harjumaa keskosas, külgnedes põhjast Tallinna, idast Kiili ja Kose, läänest Saue ning lõunast Rapla maakonna Kohila vallaga. Vald on 170 km² suur ning jääb Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Rapla-Türi maanteede vahele.

Saku alevikku läbib Vääna jõgi, valla lõunapiiril voolab Keila jõgi. Vallas on 2 alevikku ja 20 küla, keskus on Saku alevik. Soodne asukoht ja meeldiv elukeskkond on teinud vallast soositud elupaiga.

Rahvastikuregistri andmetel elab 2017. aasta 28. juuni seisuga Saku vallas 9679 inimest. 

Saue

Saue on roheline, vaikne ja kompaktne vallasisene linn Lääne-Harjumaal, umbes 20 km kaugusel Tallinna kesklinnast, mida piirab ühelt poolt Pärnu maantee ja Tallinna ringtee ning teiselt poolt Tallinn-Paldiski (-Riisipere) raudtee.

Kahekümnenda sajandi algul Saue mõisa põldudele raudteejaama lähedale kerkinud asundusest on kujunenud jätkusuutlik haldusüksus, mis sai 25. augustil 1993 linnaõigused.

Neljandikku 3,49 ruutkilomeetril paiknevast linnast hõlmab Euroopa põhjapoolseim ligi 400-aastane looduslik tammik, mis koos 18. sajandi lõpus loodud inglise stiilis mõisapargi, kümmekond aastat tagasi rajatud Keskuse pargi, mitmete linnas laiuvate haljasalade ja sauelaste hoolitsetud koduaedadega moodustab ulatusliku roheala, kus on hea ja rahulik elada.

Hea haridus, looduslähedus, suurepärased sportimisvõimalused, pikaajalised kultuuritraditsioonid, soodne ettevõtluskeskkond, innovaatilisus ja avatus hoiavad Sauel kord siia elama asunuid ja toovad juurde uusi peresid, kelle jaoks on oluline elada hubases ning arenevas elukeskkonnas.

Elanikke seisuga 1. jaanuar 2019 kokku 5633

Viimsi vald

Viimsi vald on vald Eestis Harju maakonnas Tallinnast idas. Vald hõlmab Viimsi poolsaare ning Naissaare, Prangli, Aksi, Keri, Kräsuli, Seinakari, Kumbli ja Pandju saare.

Viimsi vallas on 2 alevikku ja 20 küla.

Kaunis loodus ja head transpordiühendused Tallinna kesklinnaga tingivad selle, et Viimsi valda kolitakse meeleldi. 2018. aastal müüdi seal näiteks 250 korterit, millest 40 protsenti olid uued.

Allikas: Saku vallavalitsus, Harku vallavalitsus, Keila linnavalitsus, Kiili vallavalitsus, Vikipeedia, Maa-amet, Statistikaamet, Visitharju.ee, City24.ee.

Sulge