Mere ja rahu sümbioos
Pirita on elanike arvult Tallinna väikseim linnaosa, kuid annab paljudele piirkondadele silmad ette rahuliku ja rohelise elukeskkonna poolest.
Pirita linnaosa territooriumi pindala on 18,73 km², mis moodustab pealinna pindalast 11,8%. Pirita linnaosa paikneb Tallinna kirdeosas. Põhja ja ida poolt piiravad seda Viimsi vald, lõunast Lasnamäe ja Kesklinna linnaosa ning läänest Tallinna lahe veeala, idast Maardu linna ning kagu poolt Jõelähtme valla maad.
Pirita linnaosa peamine ühendustee Tallinna kesklinna ja läänekaares paiknevate linnaosadega on kahe eraldatud liiklussuunaga Pirita tee. Lasnamäe linnaosaga on ühendus Pärnamäe tee ning Narva maantee kaudu, Kose tee, Vabaõhukooli tee ja Kelluka tee kaudu, jalakäijatele ka Purde tänava kaudu. Läbi Pirita linnaosa kulgeb transiitliiklus Tallinna teistest osadest Viimsi valda, peamiselt mööda Pirita-Merivälja ning Ranna teed. Teine ühendus Viimsi vallaga on Pärnamäe tee ja Randvere tee kaudu. Pirita linnaosa ühendavad Maardu linnaga Muuga tee ja Vana-Narva maantee.
Pirita linnaosa hõlmab üheksat asumit: Pirita, Merivälja, Maarjamäe, Kose (Pirita-Kose), Mähe, Kloostrimetsa, Lepiku, Laiaküla, Iru. Kõiki nimetatuid ühendab roheline elukeskkond.
2019. aasta alguse seisuga oli linnaosas registreeritud 18 894 alalist elanikku.
Pirita linnaosa rahvastik moodustab kõigest 4 protsenti Tallinna linna elanike arvust. Aastal 2011 läbi viidud rahvaloenduse andmetel oli neist eestlasi 12 667 (78,36%), venelasi 2732, ukrainlasi 203 ja soomlasi 103. Eesti kodanikke oli 15 075 (93,3%), Venemaa kodanikke 429 (2,65%), muu riigi kodanikke 297 (1,84%) ja määramata kodakondsusega 363 inimest (2,25%). Mehi oli 7666 (47,4%) ja naisi 8499 (52,6%). Eesti keel oli emakeeleks 12 420 inimesel, vene keel 3378 inimesel ja muu keel 342 inimesel.
Pirita linnaosavalitsus tutvustab piirkonda inimestele alljärgnevalt.
“Pirita on kindlasti koht, mis oma parkmetsade, kauni rannajoone, huvitavate ajalooliste paikadega ja pealinna puhtaima loodusega peaks pakkuma erinevaid emotsioone nii neile, kes siin päevast päeva elavad, siia suvitama on sõitnud või kes just siia endale kodu ihkavad.
Juba kaugelt paistab Pirita tuntuim sümbol, rohkem kui 600 aastat vana Pirita klooster. Just kloostri ümbrusesse tekkis omal ajal väikene asum, mida kloostri kaitsepühaku Püha Birgitta järgi hakati nimetama Piritaks. Tänaseks on Piritast saanud linnaosa, mis laiub 18,7 ruutkilomeetril ja kus elab üle 18 000 elaniku. Ja Vana Liivimaa suurima kloostrikompleksi varemete kõrvale kerkis 2001. aastal uus kloostrihoone koos kirikuga, kus elavad ning töötavad maailma erinevaist paigust saabunud birgitiiniõed.
Linnaosas asub Tallinna kõrgeim ehitis - teletorn. Selle vahetus läheduses paikneb botaanikaaed, mida läbib kõrgete liivakallastega Pirita jõgi, mille maastikukaitse alla võetud 523,1 hektari suuruses ürgorus kasvab 28 haruldast taimeliiki.”
Suurt tähelepanu pööratakse Pirital sportimisele ja vaba aja veetmisele. Olemas on mitmed spordikeskused ja mõlemal pool jõge kulgevad valgustatud terviserajad.
2,4 km pikkust Pirita randa külastab päikeselistel päevadel kuni 20 000 inimest.
Kuigi Pirita on osake suurest Tallinna linnast, kannab see koht tänu oma ajaloole ja inimestele tugevat identiteeti, iseolemise ja isetegutsemise tunnet.
Just seetõttu ei toimu Pirita korteriturul suuremaid muudatusi – kes on oma elamise linnaosas sisse seadnud, see naljalt kolida ei taha. Pirita pakub oma puhta ja kauni loodusega inimestele elukeskkonda, millest kergekäeliselt ei loobuta.
Allikas: Tallinna linnavalitsus, Pirita linnaosavalitsus, Vikipeedia, Maa-amet, City24.ee.
29.6 – 165.7 m² | A energiaklass | Näita teed
Kampaaniasoodustus 5% kodu hinnast
Aitäh! Sinu andmed on edastatud! Sobiva pakkumise korral võtavad arendajad Sinuga otse ühendust!
